2026 õpilaste Prantsusmaa protestid, mis on ulatanud nüüd ka Itaaliasse, Albaaniasse ning hetkeks mujale Euroopasse, näitab, et oleme pikalt elanud üle oma võimete. Riigi võlg Euroopa riikides on kasvanud liiga palju ka headel aegadel ning pole võimalik enam valmistuda ettetulevasteks kriisideks või tagada jätkusuutlikut eelarvepoliitikat.

See on suur hoiatus ka Eestile. Prantsusmaa suurim kulu riigieelarves on pensionid. Kui rahvastik vananeb ning sündivus väheneb, siis ilmselgelt pole võimalik tulevikus toetuda ainult maksubaasil rahastatavatele pensionitele. Kõnelen ka kõigi noorte eest, kui ütleksin, et tahaksin samuti nautida head elu tööpõlves, mitte maksta kinni ainult pensioneid.

Vaja oleks teha teine sammas taas kohustuslikuks, et tagada põhjamaadega võrreldes samaväärset pensionipõlve ning hajutada pensionivara kapitaliturgudel. OECD arvutatud riikide vaheline pension replacement rate ehk palju pensionipõlves saadakse võrreldes palgaga ütleb, et Eestis on 2024. aastal ainult 37,8% võrreldes OECD keskmine 63,2%. Kui teine sammas oleks teine sammas (ainult 2+4) kohustuslik saaks sellest 62,6%. See oleks suurem kui Norra või Island. Norras on küll riigi naftafond, kuid see rahastab eelarvet ning riik omab seda vara.

Omades pikaajalist vara, mis on paigutatud aktsia-, kinnisvara-, võlakirja-, riskikapitali- või muu turgudele, aitab turgutada ka Eesti ning Euroopa majandust üldiselt. Sealhulgas indeksfondid on kõige parem viis, kuidas kasvatada raha pikaajaliselt (räägime 25-40 aasta horisondist).

Kui suur osa inimesi lahkusid teisest sambast pärast 2021. aasta reformi, siis pole lootust, et neil hilisemas pensionipõlves saaks tagada head elustandardit ainult esimese sambaga. Siis tõenäoliselt tõstaksime esimese samba pensione, kuid raha jääks väheks haridusele. Väheneva rahvastiku tõttu peaksime katma kulud laenudega. Kasvaks võla suhe SKP-sse. Seega pole ime, kui tekiks rahutused nagu Prantsusmaal.