Eesti on liberaalse demokraatia indeksis teisel kohal, top 10 maailma õigusriik, korruptsiooni tajuvuse indeksis 12. kohal jagades kohta Austraalia ja Iirimaaga ning samal ajal hoiame üpris väikest maksukoormat 35% juures võrreldes Taani 45%. Kuid ikkagi võrreldes Taaniga on Eesti usaldus institutsioonide vastu üpris madal.

Ma arvan, et paljud lihtsalt ei saa aru, et oleme tegelikult rikkad. Arenenud riikide seas. Eesti keskmine palk (2243€) on maailmas World Banki andmetel alla 5% kõige kõrgemate palgasaajate seas. Ma arvan (naiivselt), et tegu on jätkuvalt Nõukogude aja pärandiga. Tol ajal väga õigustatud, kuid tänapäeval arvan, et tagurlik.

Kriitika on tervislik, kuid mis hetkel suundub see reaalsusest ja konstruktiivsest kriitikast ühiskonda haavatavaks retoorikaks. Minu jaoks igasugune jutt süvariigist või usalduse küsimusest on talumatu.

Arvestades praegust defitsiiti ning heaoluriigi rahastamist, peaksime rääkima meie riigi rahastamise jätkusuutlikusest just kõige paremas võtmes.